Bunny Hop – efektiivsem rattasõit linnas
Jalgratturi elu linnas on keerukas – linna vahel sõitmiseks polegi nagu päris õiget kohta. Tallinna kesklinnas on autoteel paremal juhul tehtud poole meetri laiune riba, kus vändata, halvemal juhul pole üldse midagi. Aga üsna tihti on selle riba kinni pargitud autojuhid, keda ilmselgelt ei huvita, kas auto on oma tagumikuga tee peal või mitte. Eriti on antud teguviisi võimalik täheldada tööpäeva hommikul Liivalaia Swedpanga ees. Kas finantsrahvas on ülbed või milles asi? Autod on liiga suured ja ei mahu ära?
Teine võimalus on sõita kõnniteel – seal kus jalakäijad uimerdavad. See pole muidugi otseselt jalgrataste jaoks ette nähtud, kuid seal tunnen ma ennast palju kindlamana – terveks jäämise vaatevinklist. Hommikused autojuhid pole just parimas tujus :D (Olen autos kõrvalistujana olnud küll hommikul). Ja ega nende tähelepanuvõime pole ka maksimumis, kui silmad alles unest ärganud. Seega mõistlikum on pedaalida kõnniteel, kui parajasti trenni ei tee.
Kõnniteel sõitmisel on üks negatiivne külg. Servad on vahel nii kõrged, et sealt ei saa niisama üle sõita. Lõpuks ajas see mind nii närvi, et hakkasin otsima lahendust. Ja leidsin, et kõige õigem on servast lihtsalt üle hüpata. Mõeldud-tehtud. Internetist leiab kõikvõimalikke õpetusi. Selgitasin välja, et jalgrattaga hüppamist nimetatakse inglise keeles “Bunny Hop“. Ja youtube’st võib leida antud teemal mitmeid videosid. Vaatasin paar tükki, kuidas tavalise maastikurattaga hüpata. Olen nüüd mõne nädala jooksul vahelduva eduga harjutanud hommikul tööle sõites ja muul ajal trenni tehes. Eile saavutasin lõpuks sellise taseme, et ma suudan üle hüpata kõrgemast kui tavaline 10cm kõnnitee serv. Tehnika on iseenesest väga lihtne ning kasu märgatav. Enam pole vaja iga natukese aja tagant pidurdada ja hoogu maha võtta. See on linnas jalgratturile asendamatu oskus! Soovitan selgeks õppida. Seda saab teha iga rattaga.
Väga huvitav! Isegi sõidan kõnniteel, vaatamata sellele, et eelmine nädal tabas mind eemalt hommikuse kurja jalakäija hüüatus “Jalgrattaga ei sõideta kõnniteel, ei tea vää”. Püüdsin siis järgmisel päeval väikese jupi vabaduse väljaku juures ka sõiduteel sõita (kus tegelikult keelumärk), aga see ei olnud ka mugav. mu ratas on 10 a vana ja kaalub kõvasti rohkem kui tänapäevased, aga jah…Bunny Hop…Peab mõtlema…
Seaduse järgi ei tohiks tegelikult ka väikesed lapsed jalgrattaga kõnniteel sõita! See on absurdne. Ma ei usu, et ükski lapsevanem julgeks neil mujal sõita lasta. Minumeelest võib nii kaua kõnniteel vaikselt sõita kuni see ei häiri teisi, sest rattateid pole igal pool.
Ka jalakäijatele võiks teinekord halvasti öelda, kui rattateel käivad. Enamasti teevad nad seda mitmekesi kõrvuti. Näiteks Russalka juures või Kakumäe ringil. Ma olen viisakalt nende tähelepanu juhtinud faktile, et siin tehakse trenni ja te jääte ette. Vihane karjumine ei aita kedagi.
Jänkuhüpe muudab linnas liiklemise palju lõbusamaks :D