Pärnumaa neljapäevak – Rannametsa (mai 2010)
Rannametsa orienteerumiskaart
Olen jälle Pärnu mail tagasi. Eelmisel nädalal käisin Tallinna päevakutel. Teisipäeval Hiiul ja neljapäeval Paldiskis. Seekord oli Pärnumaa päevak juba tuttavas piirkonnas – samas kandis, kus toimus mai alguses Luitejooks. Teadsin, et maastik on füüsiliselt raske ja päevak Pärnust 36 kilomeetrit eemal. Otsustasin oma füüsilised võimed proovile panna sinna maastikurattaga kohale sõites.
Distantsi ~36 km väntasin 1.5 tunniga. Rannametsas vahetasin kiirelt riided, võtsin kaardi, tankisin vett ja šokolaadi ning lõdvestasin/puhkasin kaarti uurides umbes 15 minutit. Start!
Jooksin pikimat #1 rada. Metsas oli vaja võtta 23 punkti ning läbida linnulennult 8.1 km. Kuramuse raske oli, jalad polnud just supervärsked ning nagu kaardilt näha on mõnusalt reljeefne metsaalune. Aga punnitasin ikka ära. Lõpus jaksasin veel ühe korraliku spurdiga maha saada. Läbisin raja edukalt (st ei teinud ühtegi rämedat prohmakat) ajaga 1:03:47, mis andis mulle päevaku lõikes #1 rajal üheksanda koha ning M21 klassis teise koha.
Esimese koha hõivab alati Marek Nõmm (Eesti orienteerujate edetabelis kaheksas). Tema Rannametsa päevaku kaart. Ta on kõigist kiirem ning mina kaotan talle tavarajal 12-15 minutit. Selline on siis harrastaja ja eliitklassi vahe päevaku tavarajal. Tiitlivõistlustel on tal raudselt veel üks lisakäik.
Pärast finišit loputasin kergelt veega üle, vahetasin rattariietesse tagasi ning põrutasin Pärnu poole. Nüüd oli tuul õnneks tagant. Koju jõudes olin ikka suht räbal, aga väga rahul füüsilise vormiga, mis lubab kahte ala järjest normaalse kiirusega teha.
Kokkuvõte
Pärnu-Rannametsa: ~36km 1:31:28
Orienteerumine: ~9km 1:03:47
Rannametsa-Pärnu: ~36km 1:14:20
Jaa. Sa oled suht julm tüüp. Järgmine samm pole enam pääsu, tuled Pärnust rattaga Tallinna, teeb ühe orienteerumislaksu ja õhtul sõidad tagasi.
Ma olen mõelnud küll, et mõnikord võiks Läänemaa, Raplamaa, Järvamaa või Viljandimaa päevakutelt läbi astuda, kui need alla 100km kaugusel on :P
Siin on märgata pühendumist. varsti oled sinagi “tegija”.
Tõsi, eesmärgid koguaeg muutuvad ning kasvavad suuremaks. Kaks aastat tagasi ma isegi ei mõelnud, et võiks püüda päevakutel parimaid kohti. Nüüd mõtlen ja püüan =) Võibolla tekib varsti huvi meistrikatest osa võtta.
Aitäh, Heidi, sa andsid mulle indu juurde praegu :D
[...] ei ole sellise reljeefiga pea üldse kokku puutunud. Teist korda elus, eelmise reljeefilaksu sain Rannametsa päevakul. Kaks imelikku viga tegin ja mitmes kohas oleks saanud etapi lühemalt võtta, kuid üldjoontes [...]
[...] Vist alustan liiga kiiresti ja ajuollus lõpetab adekvaatse töö. Viimased kaks tavarada Uulus ja Rannametsas on päris hästi läinud. Kuid need on olnud kaugemal, seega olen juba piisavalt energiat kulutanud [...]