Valgeranna männid ja liivarand

Teadmatutele – elan sügiseni Pärnus ja sel aastal ma Tallinna päevakutel ei osale. Mis tähendab, et ma ei jõua tulla kaitsma möödunud hooaja esikohta teisipäevakutel. Eelmise aasta jälitajatel on nüüd hea võimalus =) Tähelepanu – rääkisin oma venna nõusse, kes katsub minu asemel perekonna au üleval hoida H21C klassis. Eks näeb kuidas tal läheb. ma usun, et ta on võimeline esikohta püüdma.

Kohale sõitsin harjumuspäraselt jalgrattaga vastutuult. Niimoodi saab jalad ilusti soojaks ja on kohe võimalik maksimaalselt pingutada. Valgerannani on 11km minu asukohast.

Päevak täna oli lahe. Esiteks siin on veidi teine süsteem. Kaardi peal tuleb ise märkida oma rada peale. Kõikide radade punktid on kaardil olemas. Kuramus, see on ju ühest küljest hea – kui jõuad vale punkti juurde, siis saad kaardilt ennast kiirelt lokeerida. Tallinna päevakutel seda varianti pole – kui oled võserikus vale punni juures, siis oled vale punni juures ja vahid pea laiali ringi ja mõhkugi targemaks ei saa.

Paningi kolmandast punnist kohe võserikus täiega mööda ja hopsti jõudsin ühe teise punktini, mis oli mul eelviimane. Sealt sain ree peale tagasi. Ajas ikka närvi küll korraks lihtne viga. Lohutasin ennast kiirema jooksmisega, nagu ikka, kui pea ei lõika, siis jalad peavad tugevad olema.

Tuli veel üks “mõnus” koht. Jooksin otse punktini ja selgus, et see raisk on teispool aeda. Jalad! Jalad! Lähme nüüd kiiresti 100m väravani ja tagasi =) Praegu vaatan, et legend on ka olemas kaardil. Seal on näidatud, et punkt on aias sees. Ainuke jama on see, et ma ei vaadanud legendi mitte kordagi. See on valel pool kaarti – kaardi taga noh :P Järgmisel päevakul olen kaardilugemise osas juba törtsu paremas vormis ehk pea jõuab jalgadele järele.

Kuule, ma ei viitsi enam pikemalt lobiseda. Orienteerumine on julmalt äge ja ma soovitan seda kindlasti proovida. Vahet pole, kas oled sportlane või üldse ei tee sporti. Eesti metsad on kõigile nii lähedal ja üks õige eestimaalane peab seal käima.

PS! Ma kavatsen kohalikel jalgealuse tuliseks ajada ehk hooaja lõikes medali noppida. Nii et hoidke alt pärnakad :D

Postituse pildi leidsin ttlogi2.blogspot.com’st.

Käisin ikka eile ka, aga ei tulnud üldse midagi. 40. koht ja jubedad eksimused.

Põhjuse leidmine on lihtne – sõitsin Viimsisse jalgrattaga 18km ja kolmveerand teest tuli rühkida umbes 8m/s vastutuulega. Kohale jõudes oli mul tegelikult juba mott maas. Nii ta siis läks – aia taha :D

Proovin järgmisel korral autoga saada, sest siis on Kaberneemes. 40km enne jooksu on liig mis liig. :P (sest ma tahan head kohta saada)

H21C tulemused

* Distants 4.12 km
* Aeg 00:30:14
* Koht 2 (võistlejaid vanuseklassis 57)

Otsustasin, et lähen proovin jalga neljapäevakutel ka. Kõigepealt sõitsin rattaga kontorist sinna 18km. Püüdsin rahulikult minna, aga tuul vahepeal keerutas ja ajas vastu. Ja tagasitulles oli üldse koguaeg vastu.

Vaadates eelmise nädala neljapäevaku aegu jäi mulje, et seal on tase tiba kõrgem. Tahtsin mõõtu võtta ja oma vormi testida. Aga vist on ikka umbes samalaadne tase nagu teisipäeviti, ainult jooksjaid on rohkem.

Rada oli küllaltki raske, eriti just järskude tõusude tõttu, mida oli päris ohtralt jagatud. Ja metsaalune igasugu oksarisu ja ka prügi ning traate täis pikitud. Ja jalad olid natuke rattasõidust ikkagi väsinud. Oma viga.

Kuid tulemus vägagi rahuldav, kahju, et ei jaksanud esimeseks joosta. Rikkusin vendade Nõmmikute järjestuse ära :D Heigo esimene ja Rando kolmas. Poisid on ka suureks kasvanud. Hea üllatus neile nüüd tulemusi vaadates. Kunagi sai maal Arukülas lastena suviti igasugu mänge mängitud väljas. Päris huvitav oleks mõni neljapäev trehvata. Pole palju aastaid kohanud enam.