Hooaja esimene o-jooks, mille võib isegi õnnestunuks lugeda. Tegemist oli Uulu ja Metsaküla kandi metsaga ning sedakorda pakuti tavarada 8.20 km. See oli mul elus teine kord tavarada joosta. Esimene katse oli kolm nädalat tagasi Raekülas. Harjumaal olen jooksnud M21B klassi palju, aga see on tavaliselt paar kilomeetrit lühem. Tundub, et tavarada sobib mulle. Just seepärast, et ma ei pinguta jooksukiirusega kohe üle ja suudan orienteerumist rohkem kontrolli all hoida. Eelmisel nädalal oli lühirada ja peamiselt liigse kiirustamise tõttu oli see üks pikk ebaõnnestumiste jada Niidupargis. Continue Reading »

Raisk, o-jooksus lihtsalt on kohe nii, et vahel ongi ainult perses kõik. Vigu tuleb üksteise otsa. Ilusaim käik täna oli ühe punkti vahele jätmine, duh! Tänane päevak oli Pärnu linnas Niidupargis. Seekord oli tegemist lühirajaga, ega seal pargis rohkem ruumi polegi. Continue Reading »

Raeküla jooksurada

Jooksen esimest rada, mis on kõige pikem. Seekord oli rajatüübiks tavarada. (eelmine kord Valgerannal oli lühirada). Tavaraja pikkus oli linnulennult 8.3km. Võrdluseks Tallinnas päevakutega – see on sama, mis M21A rada. Eelmisel hooajal jooksin peamiselt ainult lühirada, mis on poole lühem.

Päevaku rajad olid Reiu jõe ja Riia maantee vahelisel alal. Mitmekesine maastik – väga märgadest piirkondadest kuni liivapaljandikeni. Tihedat metsa ja võsas ragistamist. Vana raudteetamm, kust rööpad on ära korjatud. Ja seal on olemas tervisesportlastele suusa/jooksurajad. Meenutas mulle natuke Nõmme spordikeskuse ja pargi radasid, aga tõusudest tunnen tugevalt puudust. Siin on nii sile maa :P Siia plaanitakse korraliku spordikeskuse rajamist. Hea avastus igal juhul, lähen sinna kindlasti rattaga treenima ja ehk multisporti harrastama (jooks ja ratas vaheldumisi). Seal on sellist lahedat männimetsa, kus saab puude vahel kihutada. Ja väikseid künkaid. Ja Reiu jõe orgu peaks ehk uurima minema. Mine tea, mis huvitavad rajad seal veel ootamas on.

Postituse pildid on pärit Reiu puhkekeskuse kodulehelt.

Raeküla suusaradade kaart

Valgeranna männid ja liivarand

Teadmatutele – elan sügiseni Pärnus ja sel aastal ma Tallinna päevakutel ei osale. Mis tähendab, et ma ei jõua tulla kaitsma möödunud hooaja esikohta teisipäevakutel. Eelmise aasta jälitajatel on nüüd hea võimalus =) Tähelepanu – rääkisin oma venna nõusse, kes katsub minu asemel perekonna au üleval hoida H21C klassis. Eks näeb kuidas tal läheb. ma usun, et ta on võimeline esikohta püüdma.

Kohale sõitsin harjumuspäraselt jalgrattaga vastutuult. Niimoodi saab jalad ilusti soojaks ja on kohe võimalik maksimaalselt pingutada. Valgerannani on 11km minu asukohast.

Päevak täna oli lahe. Esiteks siin on veidi teine süsteem. Kaardi peal tuleb ise märkida oma rada peale. Kõikide radade punktid on kaardil olemas. Kuramus, see on ju ühest küljest hea – kui jõuad vale punkti juurde, siis saad kaardilt ennast kiirelt lokeerida. Tallinna päevakutel seda varianti pole – kui oled võserikus vale punni juures, siis oled vale punni juures ja vahid pea laiali ringi ja mõhkugi targemaks ei saa.

Paningi kolmandast punnist kohe võserikus täiega mööda ja hopsti jõudsin ühe teise punktini, mis oli mul eelviimane. Sealt sain ree peale tagasi. Ajas ikka närvi küll korraks lihtne viga. Lohutasin ennast kiirema jooksmisega, nagu ikka, kui pea ei lõika, siis jalad peavad tugevad olema.

Tuli veel üks “mõnus” koht. Jooksin otse punktini ja selgus, et see raisk on teispool aeda. Jalad! Jalad! Lähme nüüd kiiresti 100m väravani ja tagasi =) Praegu vaatan, et legend on ka olemas kaardil. Seal on näidatud, et punkt on aias sees. Ainuke jama on see, et ma ei vaadanud legendi mitte kordagi. See on valel pool kaarti – kaardi taga noh :P Järgmisel päevakul olen kaardilugemise osas juba törtsu paremas vormis ehk pea jõuab jalgadele järele.

Kuule, ma ei viitsi enam pikemalt lobiseda. Orienteerumine on julmalt äge ja ma soovitan seda kindlasti proovida. Vahet pole, kas oled sportlane või üldse ei tee sporti. Eesti metsad on kõigile nii lähedal ja üks õige eestimaalane peab seal käima.

PS! Ma kavatsen kohalikel jalgealuse tuliseks ajada ehk hooaja lõikes medali noppida. Nii et hoidke alt pärnakad :D

Postituse pildi leidsin ttlogi2.blogspot.com’st.

Winter Xdream 6 - Hillar, Milena ja Timo rabas (Timo tegi pildi)

Kolmeliikmeliste võistkondade eesmärk on läbida võimalikult palju kaardile kantud kontrollpunkte 7-tunnise võistlusaja jooksul. Läbitavate punktide arv ja läbimise järjekord on iga võistkonna poolt vabalt valitav; võrdse punktide arvu korral otsustab paremusjärjestuse raja läbimise kiirus. Võistkonnad võivad ise valida, kas läbivad raja joostes, suusatades, jalgratastega,.. [allikas: xdream.ee]

Kirjeldan järgnevalt lühidalt võistluse käiku meie silme läbi ning annan infot, kuidas meie valitud riietumisstiil sobis hommikuse 29-kraadise pakasega võistlemiseks. Postituse lõpus on lingid piltidele.

Start

Tiim nr 77 ehk “Tasa ja targu” olid esimest korda Xdreamil. Meie überamatööride tiim koosseisus Hillar, Milena ja Timo sammusid parajasti stardi poole, kui stardipauk kõlas ning kõige hullemad (heas mõttes) seiklussportlased vastu kimasid. Suuskadel, joostes ja pane nüüd tähele – ratastega! Me ei lasknud sellest end heidutada, tegemist on vastupidavusalaga ning kõndisime rahulikult stardialasse.

Leidsime staadionilt oma kaardid numbriga 77 üles ning asusime teekonda planeerima. Kinnitasime minu näpunäidete järgi esialgse kondikava ning panime leekima. Algul ikka kerge sörgiga – nimelt arvasime, et kui pinnas lubab, siis tuleks ikka kergelt sörkida. Paksu lume sees kavatsesime lihtsalt kiiresti kõndida. Tagantjärgi võib öelda, et see oli hea mõte. Oleks me paksema lume sees ka jooksmist üritanud, siis meie amatööride jalakesed oleks enne lõppu alla andnud. Pikemalt kirjutan raja läbimisest kui kaardi digitaliseerin, muidu pole nii huvitav lugeda.

Riietus

Kõige esimene emotsioon on ennast ilusti sisse pakkida, et külm ei hakkaks, sest väljas on ju 29 kraadi külma! See on kindlasti vale mõte! Kuna plaan oli kiiremini liikuda, kui lihtsalt jalutamine, siis võisime eeldada, et keha toodab piisavalt sooja. Mina riietusin järgmiselt: jala otsa spordisokid, villased sokid ja kerged talvesaapad. Sääred ja reied katsin pika aluspesuga ning peale tõmbasin õhukesed dressipüksid. Ülakeha sai endale tervelt neli kihti: sportimiseks mõeldud särk, peale Eesti kaitseväest tuntud soonik (see roheline), selle peale veel õhuke sviiter ning kõige peal õhuke dressipluus. Kaela katsin salliga ning pähe talvemüts. Sõrmed said endale puuvillased sõrmikud. Näo peale panin mingit paksu kreemi. Ongi kõik tegelikult =) Eemalt mind vaadates võis külm hakata ja oligi nõks jahe, aga liikuma hakates oli paras. Joostes oli isegi natuke liiga soe, aga kiirkõnni jaoks suurepärane. Seega kui oleks rohkem jooksmist olnud, siis ma oleks selle sviitri vahelt ära võtnud. Seljakotti panin varusokid ja varusärgi ning söögipoolist ja jooki. Milena ja Timo olid teinud liigse sissepakkimise vea, nii et ühe kihi pidi vahelt ära võtma ja lukkudega ventileerima. Veel üks näpunäide – sääriseid pole tarvis, kui just esimeste hulgas ei liigu, sest rajad on sisse käidud ja lumi üle saapa serva enamasti ei ulatu.

Söök ja jook

Mõlemate tarbimine on kohustuslik ning suhteliselt tihti peaks midagi näksima ning kindlasti jooma. Mida täpselt süüa on igaühe enda asi, peaasi et maitseb. Tiimikaaslastel tuleb ka silma peal hoida, et nad jooks ja sööks, sest kõik peavad jõudma ühe palju läbida. Sellise külmaga on eriti mõnus kui saab termosest sooja jooki võtta. Muideks tavalises joogipudelis läheb vedelik lihtsalt jäässe. Joogipunktis saab oma varusid täiendada sooja joogiga.

Finiš

Sinna läksime veel viimase jooksupingutusega! Kuradi mõnus oli lõpuks seisma jääda :D

Tulemus

Võtsime kõik punktid ära – 28 tükki. Aeg: 6h 17m 18s. Timo telefoni GPS-i järgi oli meil läbitud kilomeetreid 30. Saavutasime üldarvestuses 66/147 koha ning segavõistkondade arvestuses 22/59 koha. Uustulnukate kohta hea küll.

Winter Xdream 6 tulemused
ETV spordiuudis

Pildid

Winter Xdream 2010 Jõulumäel (Anniki Inno pildid)
Winter Xdream 2010 Jõulumäel (Eduard Pukkoneni pildid)
Winter Xdream 2010 Jõulumäel (Alar Jõeste pildid)
Winter Xdream 2010 Jõulumäel (Andres Talveri pildid)
Winter Xdream 2010 Jõulumäel (Sander Blehner ja Veljo Vask)

Orienteerumise sümbol

Lubasin aprillis orienteerumishooaja alguses, et võtan sel aastal teisipäevakutel H21C klassis kuldmedali ära. Lubaduse käisin välja pärast elu esimest päevaku võitu Raudalu-Kangru rajal.

Alustasin hooaega suure hooga, tegin järjest seitse võistlust ja siis kaks veel nädalaste pausidega. Tulemuseks kolm võitu, üks kolmas, kaks neljandat ja veel mõned kehvemad jooksud. Olles üldarvestuses esikohal otsustasin teha teisipäevakutes keset suve pausi (5 võistlust jätsin vahele).

Naasin rajale, kui oli jäänud veel kuus võistlust hooaja lõpuni. Olin langenud üldarvestuses kolmandale kohale. Esikohal olev mees oli vahepeal kõvasti võitusid kogunud, kui mind metsas polnud – tervelt kuus tükki. Arvutasin, et mul oli vaja võita vähemalt neli päevakut kuuest, et teda kinni püüda.

1. Keila-Joa – Kolmas koht.
2. Jõelähtme – Esimene koht.
3. Harku mõis – Esimene koht. Üldarvestuse esikohast lahutab mind 36 punkti.
4. Tähetorni-Harku – Esimene koht. Üldarvestuse esikohast lahutab mind 13 punkti.
5. Raudalu – Seitsmes koht. Oleks ma võitnud, saanuks üldesikohale, aga ma eksisin metsas. Üldarvestuse esikohast lahutab mind endiselt 13 punkti. Järgmine võistlus on kriitlise tähtsusega – pean võitma, et esikoht kinni püüda.
6. Järve – Rada tundus kaarti vaadates väga lihtne, puht jooksukas. Tähendab, et eksimisruumi on vähe. Panin kohe alguses tempo peale ning suuremate vigadeta tuli tulemuseks võit! Teise koha mees jäi maha 1:09. Sain juurde 17 punkti, millega tõusin üldarvestuses 543 punktiga esikohale. Endine liider sai juurde 2 punkti , aga jäi ikkagi 541 punktiga üldarvestuses teisele kohale.

Kokku käisin sel aastal metsas orienteerumas 24 korda. Seda on rohkem kui kolme eelneva hooaja jooksul kokku.

Järgmisel teisipäeval saan oma kuldmedali kätte :)

H21C tulemused

* Distants 4.06 km
* Aeg 00:24:20
* Koht 1 (võistlejaid vanuseklassis 29)

Tallinna teisipäevak Trummis 2. juunil 2009

Eilne teisipäevak oli mu endisel koduväljakul. TTÜ ühiselamus resideerudes käisin väga palju Nõmme pargis jooksutrenni tegemas. Kaarti nähes oli päris lihtne rajavalikut kohe tervele rajale paika panna. Teadsin enamusi kohti kust on mõistlik tõuse võtta ja kust mitte. Et hüppetorni juurest on hea trepi kõrvalt alla joosta. Ja üles saab seal tulla mööda laugemat rada, kuigi ka otsem ent järsem variant on olemas.

Orienteerumise mõttes seetõttu niivõrd huvitav ei olnudki, aga tore oli jälle Nõmmel joosta. Ja ühtlasi suutsin murda pideva ebaõnnestumise Tähetorni/Harku metsas.