Sirge maantee

Sa ilmselt mõtled – vau, ei ole võimalik; kuidas ta seda teeb?! Väga lihtne, ma kohe selgitan, kuidas niimoodi teha saab.

Rahulikult, kiiret ei ole, praktiliselt iseenesest jõuad kohale. Natuke pead liigutama, et aga sedagi õige harva, sest liikumine toimub sinu tegevusest hoolimata. Ka sinu seltsiliste tegevusest hoolimata. Ausaltöeldes on enamus liigutusi vajalikud selleks, et kõrvetava päikese tõttu janu kustutada ja kreemi peale määrida. Kindlasti on vajalik mõningane energia kulutamine siis, kui sõiduvahendilt maha kukud. Kuid see on pigem värskendav torge igavikulise rahu ja vaikuse vahele. Kui just keegi parajasti ei laula.

Mis on sõiduvahendiks ja millisel pinnal sõit toimub?

Parvega Suur-Emajõel. Alustame reede hommikul Jõesuust Võrtsjärve kaldalt, sealt kus Suur-Emajõgi algab. Istume kambakesi parve ja laseme jõevoolul end kanda. Kes tahab võtab kätte aeru, kes tahab, midagi muud. Ja siis naudime internetist eemalolekut ning laia vetevälja. Eriti tänavusel aastal, kui on rekordiline veetase. Ööbime ilmselt parves, sest kaldaid ei ole. Eestimaa loodus on imeline.

Igas jõeäärses linnas
kus on parvetatav pinnas,
tüki südamest ma jätnud õitsema.
Kuid kui aastaring saab ümber,
pööran parveotsa ümber
ning ma Tartu sõidan, Tartu sõidan taas.

Süda tilgub natuke verd (sopso.com vajab minu panust iga päev), aga lubasin endale pisikese aktiivpuhkuse Emajõel. Paari tunni pärast põrutan Tartusse. Ja sealt kohe edasi bussiga Jõesuusse Võrtsjärve ääres.

Nimelt Jõesuust algab juba päris mitmendat korda Parvematk. Mina lähen sinna kolmandat korda. Tegu on täpselt sellise üritusega nagu nimest võib aimata – sõidetakse parvedega. Marsruut on Jõesuust Tartusse, kuhu jõuame pühapäeval selleks ajaks, kui algab Tudengipäevade raames kummipaadiralli. Tule vaata meid! :D

Muu Eesti on homme kõik nagu üks mees mõttetalgutel ning ega parvetajadki sellest rongist maha jää – meil on täiesti oma mõttekoda olemas. Ilmselt üks kõige raskemini ligipääsetav. Aga anname ka oma panuse!

Kas sina osaled mõttetalgutel?