Integrator orienteerumisjalats

Jooksmise ajal ja eriti metsas orienteerudes võib tihti juhtuda, et paelad tulevad lahti. Seda kõige enam märgades tingimustes või tihedat võsa läbides. Loomulikult on selline juhtum ääretult ebameeldiv, sest paelad tuleb uuesti kinni siduda. Lisaks tarbetule ajakulule häirib paelte lahtitulek jooksurütmi. Continue Reading »

Hiiu orienteerumiskaart

Olen praegu Harjumaal ja Tallinnas ning mõtlesin kui möödunud aasta võidutseja teisipäevakule korra bravuuritsema minna, et võrrelda vormi eelmise aasta maikuuga. Continue Reading »

Hooaja esimene o-jooks, mille võib isegi õnnestunuks lugeda. Tegemist oli Uulu ja Metsaküla kandi metsaga ning sedakorda pakuti tavarada 8.20 km. See oli mul elus teine kord tavarada joosta. Esimene katse oli kolm nädalat tagasi Raekülas. Harjumaal olen jooksnud M21B klassi palju, aga see on tavaliselt paar kilomeetrit lühem. Tundub, et tavarada sobib mulle. Just seepärast, et ma ei pinguta jooksukiirusega kohe üle ja suudan orienteerumist rohkem kontrolli all hoida. Eelmisel nädalal oli lühirada ja peamiselt liigse kiirustamise tõttu oli see üks pikk ebaõnnestumiste jada Niidupargis. Continue Reading »

http://www.loodusemees.ee/

Luitemaa looduskaitsealal on fantastiline maastik männikute ja Eesti kõrgeimate luidetega. Jooksu/matkarada on mõnusalt vahelduva raskusega ja alguses isegi petlikult lihtne.

Algselt pidi tänavuse aasta Luitejooks toimuma juba 4. aprillil, aga poolemeetrise lume tõttu lükati edasi 9. maile. Ise mõtlesin, et kamoon, Continue Reading »

Raisk, o-jooksus lihtsalt on kohe nii, et vahel ongi ainult perses kõik. Vigu tuleb üksteise otsa. Ilusaim käik täna oli ühe punkti vahele jätmine, duh! Tänane päevak oli Pärnu linnas Niidupargis. Seekord oli tegemist lühirajaga, ega seal pargis rohkem ruumi polegi. Continue Reading »

Raeküla jooksurada

Jooksen esimest rada, mis on kõige pikem. Seekord oli rajatüübiks tavarada. (eelmine kord Valgerannal oli lühirada). Tavaraja pikkus oli linnulennult 8.3km. Võrdluseks Tallinnas päevakutega – see on sama, mis M21A rada. Eelmisel hooajal jooksin peamiselt ainult lühirada, mis on poole lühem.

Päevaku rajad olid Reiu jõe ja Riia maantee vahelisel alal. Mitmekesine maastik – väga märgadest piirkondadest kuni liivapaljandikeni. Tihedat metsa ja võsas ragistamist. Vana raudteetamm, kust rööpad on ära korjatud. Ja seal on olemas tervisesportlastele suusa/jooksurajad. Meenutas mulle natuke Nõmme spordikeskuse ja pargi radasid, aga tõusudest tunnen tugevalt puudust. Siin on nii sile maa :P Siia plaanitakse korraliku spordikeskuse rajamist. Hea avastus igal juhul, lähen sinna kindlasti rattaga treenima ja ehk multisporti harrastama (jooks ja ratas vaheldumisi). Seal on sellist lahedat männimetsa, kus saab puude vahel kihutada. Ja väikseid künkaid. Ja Reiu jõe orgu peaks ehk uurima minema. Mine tea, mis huvitavad rajad seal veel ootamas on.

Postituse pildid on pärit Reiu puhkekeskuse kodulehelt.

Raeküla suusaradade kaart

Valgeranna männid ja liivarand

Teadmatutele – elan sügiseni Pärnus ja sel aastal ma Tallinna päevakutel ei osale. Mis tähendab, et ma ei jõua tulla kaitsma möödunud hooaja esikohta teisipäevakutel. Eelmise aasta jälitajatel on nüüd hea võimalus =) Tähelepanu – rääkisin oma venna nõusse, kes katsub minu asemel perekonna au üleval hoida H21C klassis. Eks näeb kuidas tal läheb. ma usun, et ta on võimeline esikohta püüdma.

Kohale sõitsin harjumuspäraselt jalgrattaga vastutuult. Niimoodi saab jalad ilusti soojaks ja on kohe võimalik maksimaalselt pingutada. Valgerannani on 11km minu asukohast.

Päevak täna oli lahe. Esiteks siin on veidi teine süsteem. Kaardi peal tuleb ise märkida oma rada peale. Kõikide radade punktid on kaardil olemas. Kuramus, see on ju ühest küljest hea – kui jõuad vale punkti juurde, siis saad kaardilt ennast kiirelt lokeerida. Tallinna päevakutel seda varianti pole – kui oled võserikus vale punni juures, siis oled vale punni juures ja vahid pea laiali ringi ja mõhkugi targemaks ei saa.

Paningi kolmandast punnist kohe võserikus täiega mööda ja hopsti jõudsin ühe teise punktini, mis oli mul eelviimane. Sealt sain ree peale tagasi. Ajas ikka närvi küll korraks lihtne viga. Lohutasin ennast kiirema jooksmisega, nagu ikka, kui pea ei lõika, siis jalad peavad tugevad olema.

Tuli veel üks “mõnus” koht. Jooksin otse punktini ja selgus, et see raisk on teispool aeda. Jalad! Jalad! Lähme nüüd kiiresti 100m väravani ja tagasi =) Praegu vaatan, et legend on ka olemas kaardil. Seal on näidatud, et punkt on aias sees. Ainuke jama on see, et ma ei vaadanud legendi mitte kordagi. See on valel pool kaarti – kaardi taga noh :P Järgmisel päevakul olen kaardilugemise osas juba törtsu paremas vormis ehk pea jõuab jalgadele järele.

Kuule, ma ei viitsi enam pikemalt lobiseda. Orienteerumine on julmalt äge ja ma soovitan seda kindlasti proovida. Vahet pole, kas oled sportlane või üldse ei tee sporti. Eesti metsad on kõigile nii lähedal ja üks õige eestimaalane peab seal käima.

PS! Ma kavatsen kohalikel jalgealuse tuliseks ajada ehk hooaja lõikes medali noppida. Nii et hoidke alt pärnakad :D

Postituse pildi leidsin ttlogi2.blogspot.com’st.